Home sweet home pohh, et ma pmst 45 tundi üleval olnud. Esimesl lennul sai äkki tunnikeseks silma looja ja see oli ka 8 hommikul. Aga no miks me olime siis niikaua üleval.. Laupäeval hommikul ärkasime ja noo mida väljas sadas vihmaa, see oli küll vägapaha. Aga trenni me sõitsime ikka ratastega savi ju et kõndides kuskil 5 minuti kaugusel hotellist ongi bassein. Laupäeva oli üldse hommikupoole nõme, me pidime sellel päeval rattad ka veel renti tagasi viima ja siis tagasi 4 km jala kõmpima. Kõndisime ära kõik oleme siiamaani elus. Oma linna jõudes käisime veel viimastkorda riide poodides ja vaatasime niisaam ringi. Õhtu oligi käes ja me sõime oma viimase neljakäigulise õhtusöögi ära ja treener, kristo ja ragne läksid kultuurimajja mingit etendust vaatama vms, aga me jäime 5-keisi hotelli. Liisi oli ka veel meiega sellel ajal, talle pakuti meie õhtusöögi ajal ka süüa, kuigi ta oli üldse teisest linnast ja hotellist, aga no juhataja oli tööl ja ise ta tõi talle süüa. Peale sööki istusime veel netis ja blabla, ning liisi läkski taksoga monte gordosse ja me liikusime üless(tubadesse kuna saime netis ainult all olla). Passisime toas mingi megaigav oli. Viskasime tegelt apesline ja igast muid puuvilju hotelli vastas olevatele korterelamu rõdudele :D ups aga meil oli niinaljakas. Ja siis ma viskasin alla Kristjani ühe siukse cooli asja, mille järgi ta alla jooksis ja ma jooksin järgi, et ta teha eisaaks enam. Alla jõudis, jõudsi ta natuke varem, kui mina sest ta ronis aiast üle aga mina läksin ringiga. Üllaülla see karp eitulnudki lahti..ma üritasin talle küll öelda, et viska minema aga ta ikka eivisand. Kõndisime hotelli tagasi ja ta ütles, et võiks ookeani äärde minna, ns istuda jms. Jõudsime üless ja ma ütlesin teistele, et võikski minna aga et mitte niisama mingi istuda vaid ujuma ka, savi et kell enne minemist 12 hakkas saama. Me leppisime kokku ja läksimegi viiekeisi ookeani ääärde öösel kell 12. Mõtlesime, et lõikame, läksime mingi hiiglasliku sataadioni juurest, millele oli peatunud kiirabi helikopter. Võiks öelda, et me lõikasime aga lõikasime nii, et aed oli ees.... Üle 2 meetri pikk aed ja oradega ka veel. Mõtlesin, et kuskil on ikka auk, et läbi saada. Otsisime veits aga eileinud, siis ma ütlesin et ronime üle, savi et orad püsti. Mina, Mariliis ja Kristjan ronisimegi üle, aga serru ja tõnu läksid ringiga. Me ronisime nii üle, et mariliisil läks pläta katki, Kristjanil hakkas varvas veritsema ja mul eijuhtunud midagi. Kristjan ronis esimesena üle ja püüdis teiselpool aeda kinni, see oli hea muidu oleksvõinud halvasti minna. Me siis kolmekeisi istusime äärekivile maha ja hakkasime ootama tõnu ja serru, kes eironinud aiast üle vaid läksid otsaima auku kust saaks läbi. 5 minti pärast jõudsid nemadki kohale ja me läksime edasi. Kõndisime siis edasi Monte gordo poole, kuna sinna teel oli vasakulpool aias auk, mis viis okeanini. Tee algas hästi 500 m oli hea metsatee, edasi tuli juba samakaua lai liivatee. Kus ma sain endale kossidesse megapalju liiva. Kõndisime edasi ja järsku lõppeb liivatee ära, hakkab hull tihnik pihta ja puud ja põõsad.. Aga meil oli sellest ükskõik, peaasi, et ookeanini jõuab. Hakkasime puu ostevahelt läbi ronima jajaniiedasi. Olime kõndind äkki kilomeetri paksus võsas ja järsku Serru ütleb, et ta on metsast väljas ja merd on näha. Ma olin megahapppppy, kuna see teekond eiolnud küll eriti tore. Tagasi eioleks suutnud küll sealt minna. Me olime niiõnneliku, et me reaalselt kiljusime ja karjusime, et kohal. Ookeani äärdes oli kohe kõikidel, et davaii riided seljast ja ookeanisse. Ookeanisse me lausa jooksime. Vesivesi, me kiljusime ja karjusime. Vette jõudes oli vesi noo ikka külm, kuid noh meil oli savi ja me läksime muudkui edasi. Lained oli megakõrged üle 2 meetri ikka. Jube hakkas isegi vahepeal, et äkki juhtub midagi.... Ujutud, riided vahetatud ja hakkasime siis tagasi minema aga seekorda mööda mereäärt, kus pidime otsima lauteed. Mul oli vist kõigeparem silmanägemine pimedas, sest ma nägin juba kaugelt ära, et midagi oli ees. Küll oli kai, siis mingi rannavalve koht ja lõpuks tuligi lautee. Seal oli megaheakõndida, kõik vaatasid kõrvale ja keegi ütles ka veel, et sellises kohas me ringi rändasimegi. Lutee lõppes ära see oli halb, aga no hakkas uus tee. Paraleelselt miega oli kruusatee mid mööda me edasi läksime. Järsku vaatan, et vasakul poole seisab valge auto, kõik hakkasid kohe õudukate peal mõtlema et blabla tavaliselt jääb ellu 1 naine javärki. Pohh see auto me kõndisime edasi, olime juba pika maa sõitnud ja järsku kuuleme auto sõidab tagast, kõik ehmatasid megalt ära ja me reaalselt hüppasime kraavi selle auto eest. Sõitis mööda see sama valge auto, mis sisis seal niinimetatud parklas. Kõikidel oli hirm, sest see oli imelik et kell 1 öösel mingi auto veel liikub sellise teepeal. Jõudsime rannikuni, seal oli juba hea kõndida, vähemalt me teadsime, kus me oleme. Kõndides tuli mul mõte te teeks ühe viimase apelsini raksu ka veel ja sda me tegimegi. Käisime apelsini raksus ja hiljem läksime hotelli. Hotellis mina ja serru käisime pesus ja haige uni oli, ag keegi magam eiläinud, kuna buss oli pmst kohekohe hotelli ees. Tõnu tuli tuppa ja ütle, et buss ees me läksimegi alla, bussipeale mis viis lennujaama. Lennuks viis kohal, sõitsime teise lennujaama seal nägin Jani järgmine lennuk läks, mis viis tallinna, jõudsime tallinna sealt bussipeale, väike peatus põltsamaa juures, seealt edasi tartu. Pohh tõnu läks maha ja tagauks pandi halvasti kinni ja kristjani kott veeres autost välja, mul ol iküll nagu, et wtf ja noo kott võteti peale ja me sõitsime edasi. Kõik viidi koju ja kõik on kodus. Aga davaii ma kirjutasin niipalju, et jamh vägapalju. Davaikks tsauu.
No comments:
Post a Comment